FINIŠ

1. Mida õppisid? Õppisin end tänu blogile paremini väljendama ja sain nii mõndagi enda kohta teada. Samuti seda, et sõnavabadus pole litsents lollustele.(mitte, et ma seda enne ei teadnud, aga tahtsin selle siiski välja tuua) 

2. Mis oli keeruline? Esialgu oli keeruline harjuda mõttega, et pean iga nädal blogima. Tegelikult siinkohal oli asi inimlikus laiskuses. Sest tavaliselt, kui antakse kodutöö, siis peale töö esitamist saad selle kaelast ära...linnuke kirjas-tehtud! Kuid blogimine oli midagi uut. See oli pidev protsess. Üks väga pikkkkk kodutöö. Kuid muutsin oma suhtumist ja üks hetk avastasin, et sellest oli saanud minu jaoks väga meeldiva harjumus. Lõpp hea, kõik hea! Keeruliseks ostusid minu jaoks ka osad tekstid, mis õppjõud lugeda andis. Parajad pähklid. Mõne puhul puudus mul jõud ja oskus see pähekel katki hammustada. 

3. Mis meeldis? Neljapäevast sai mu lemmikpäev nädalas. Nauditav oli kuulata Karuema juttu ja tema lugusid elust enesest. Minu jaoks oli kõige parem osa see, et meie õppejõud suhtus meisse kui inimestesse. Ta ei võtnud meid kui igat järgnevat auditooriumi, kus ta oma materjali peab ette kandma. Hoolimata 200-pealisest auditooriumist, püüdis ta meieni jõuda ja meiega suhestuda. See oli loeng inimeselt inimesele. Suuur suuur aitäh selle eest! Samuti plusspunktid selle eest, et loengus ei tohtinud läpakat ega muid tehnoloogilisi vidinaid kasutada. Mõttetud segajad. See andis õpilastele võimaluse kasutada oma aju ja keskenduda õppejõule. 

4. Mida kursusel teisiti korraldada? Mitte kui midagi.

Päikest,
A.

PS. Olen ka selle üle väga uhke, et mu blogi lehevaatamiste arv alates algusest on 526! Aitäh kõigile, kellel on olnud mahti lugeda :)

Lõpusirge

Eelviimases loengus Vaatasime, Arutasime ja Kuulasime....ehk loengu teemaks oli meie pildistamisprojekt.

Vaatasime-tudengite parimaid jäädvustusi suurel ekraanil(peaaegu nagu kinos, popcorn oli puudu). Huvitav oli jälgida, mida ja mis nurga alt oli pildistatud. Jäädvustatud oli nii esemeid, inimesi kui ka seintele kirjutatud sõnumeid. Neid asju/situatsioone ei pruugi esmapilgul tähelegi panna. See ülesanne nö avas meie silmad. Tänapäeva inimestel on tihtipeale kiire ja sellised väikesed detailid-sõnumid, mis ütlevad meie ühiskonna kohta nii mõndagi ning mis annaksid palju mõtlemisainet, võivad meil märkamata jääda.

Arutasime-seda kuidas need pildid meid kõnetavad ja kui ´´kolepaha´´ on graffiti(osade inimese arvates). Miks sodida seintele, kui sul on olemas paber? Seinad on nagu joonistusplokk ja aerosoolvärvid pliiats. Ma arvan, et graffiti on osade inimeste viis end välja elada või oma sõnumit teistega jagada. Nad ei taha sahtlisse joonistada/kirjutada, vaid teisi sellega mingil moel kõnetada. Muidugi ma ei sooviks enda maja seinu avalikuks joonistusplokiks teha, kuid....õppejõud rääkis meile, et ühes USA linnas, mille nime ma ei mäleta, oli spetsiaalselt graffitite tegemiseks mõeldud seid, kus inimesed said rahus aerosoolivärvidega mässata trahvi saamata. Geniaalne lahendus selle linna poolt, mille nime ma ei mäleta!

Kuulasime-tähelepanelikult Karuema! :)

Homme ongi juba viimane ühiskond ning kommunikatsioon loeng. Gonna miss that class!

Päikest,
A.

Kas inimesed mahuvad ikka poodi ära?

Olen oma blogis kirjutanud nii konsumerismist, rahast kui ka läbi viidud vaatlusest ostukeskuses. Paneme need teemad nüüd kokku? Jõuluuud ja kingituseeed!

Jõulude eel on ostukeskused kui lahinguväljad. Poed on pungil rahvast täis ja tavapäraste toidukaupade ostmine võib kujuneda tõeliseks katsumuseks. Valid endale kommiletis õhtuseks maiustamiseks midagi maitsvat, kui eikusagilt ilmub puhvis sulejopega tädi, kes püüab sinust mööduda oma tuhandete ostukottide ja kaupu täis korviga. Kas ma mainisin, et see kõik toimub imekitsas vehes, kuhu on asetatud veel lisastend kommikarpide ja muu träniga. Milleks? Ikka selleks, et inimene mitte mingil juhul sealt vahekäigust mööda ei mahuks ja kauba ostukorvi asetaks või stendi ümber lükkaks? Ilmselt üritatakse inimese närvid ja füüsiline vorm proovile panna. Kas ja kui palju ostukotte jaksad sina sellest poest välja tarida? Või annad alla nähes neid lõputuid kassasabasid? 

Aga ei anna alla ühti! Inimene läheb ikka poodi oma saagile järgi! Lugesin hiljuti Päevalehe arklit, kus tõstatati küsimus, et kui palju inimesed raha kulutavad jõuludel ja aastavahetusel. Artiklit saad lugeda siit. 

´´2012. aastal kulutasid eestlased Statistikaameti andmetel jõulude ja aastavaetuse ajal 426 731 065 eurot. See teeb 332 eurot inimese kohta(rahvaarv 2012. aastal oli 1 286 540), mis kauplustesse jäeti.´´

Šoppama?

A.

Kommunikatsioon meie ümber ehk projekt kaamerad välja

                             Eksootilised jutustajad

Tänapäeva probleemid?

Projekt: vaatlus poes

Ülesandeks oli vaadelda ja analüüsida ühe perekonna osturetke. Seadsin teisipäeval 03.12 sammud Kristiine Prismasse. Oma tevise tõttu pidin ülesannet üksinda lahendama ja seetõttu ei olnud mul võimalik hargneda ning pilti saada tervest perekonnast. Vaatlus võttis aega 30-40 minutit.

Õnneks ei pidanud kaua ootama, kui poodi sisenes üks perekond-ema, isa ja nende teismeline tütar. Isa võttis käruga manööverdamise enda peale. Esimesena kadusid ema ja laps ajakirjariiuli vahele. Perekonnal tundus kiire olevat, kuna poes liiguti võrdlemisi tempokalt. Edasi suundus perekond puu-ja juurvilja leti poole. Enne seda jõudis tüdruku pilku püüda allahinnatud küünelakid, mis seisid täpselt keset vahekäiku. Isa-ema kärutasid edasi. Korvi leidis tee suur kilekotitäis mandariine ja veel värsket toidukukraami, mida kõike ei jõudnud jälgida. Ema liikus edasi hügeenitarvete letti. Mina jäin isa valvesse. Isa läks oma tütre juurde, kes polnud küünelakkidest kaugemale saanud. Hoolimata pikast valimisest, jäi küünelakk ostmata. Edasi mindi ema otsima, kes oli liikunud juba piimaletti. Sellest perekonnast jäi mulje, et ema on see peamine otsustaja ning isa ennekõike käru valvur. Nii palju, kui ma jälgida jõudsin, siis enamik tooteid, mis ostukorvi pandi, olid kutsuvate kollaste siltidega või ´´hinnagarantiiga´´. Prisma got it right-hinnagarantii toimib! Vähemalt selle perekonna puhul.

See vaatlus oli väga huvitav ja erines kõigist teistest ülikoolis antud ülesannetest. Täitsa põnev spioonitöö. 

Päikest ja lund ja lörtsi, 

A

Virtuaalsete numbrite mäng

Füüsiline või virtuaalne?
1) Sa oled kassas, hoiad 20€ rahatähte enda käes ja annad selle ära kassapidajale. Tagasi saad mõned sendid.
2) Sa oled kassas, hoiad pangakaarti käes, sisestad selle makseterminali, paned pin-koodi ja võtad kaardi makseterminalist.
Kummal juhul tunned, et su väljaminek oli suurem?

Kui võrrelda olukorda, kus inimene peab füüsiliselt midagi väärtuslikku ära andma ja situatsiooni, kus vähenevad virtuaalsed numbrid, siis nö kaotusefekt on suurem esimesel juhul. Tänapäeval on enamik inimesi harjunud kasutama maksevahendina pangakaarti ning peetakse turvalisemaks hoida oma raha sukasääre asemel panagakontos. Nii on vähenenud paberraha ringlus ja virtuaalraha võidutseb. 29. november vaatab mulle Eesti Päevalehes vastu artikkel, et SEB pank tahab maksustada sularahaga arveldamise. Nagu näha, siis see on alles algus. Kuid kas see pole mitte absurdne?

Tihtipeale inimesed maksavad pangakaardiga siin-seal ja kui üks hetk oma konto jääki vaatavad, siis vajub suu ammuli. Kuhu kõik raha kadus?! Kulutatakse kergekäeliselt ja ei tajuta kui palju raha tegelikult läheb.

David Icke: ´´Enamik inimesi ei ole teadlikud, et raha, mida sa justkui näed oma pangakontol, tegelikult ei eksisteeri. Need on digitaalsed numbrid arvutiekraanil. Pangad loovad neid numbreid tühjast õhust ja küsivad intresse. Füüsilisel kujul on olemas ainult umbes 5% rahast, kõik ülejäänud on ainult numbrid arvutiekraanil.´´ Huvitav artikkel, mis paneb mõtlema ja analüüsima enda ümber toimuvat. Artlikli leiad siit. 

Jään endale kindlaks: ikka päikest :)
A.

Konsumerism kui haigus või näiline õnn?

Abdur Raheem Green väidab, et inimestel on erinev arusaam sellest, mis on elus kõige olulisem. Kui tänapäeval inimeste käest küsida, mis teeb neid õnnelikuks, siis enamik vastaks raha ja jõukus. Edu=raha=õnn. Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada seda, et tänapäeva ühiskond on fokuseeritud tarbimisele. Kas konsumerismi võib pidada meie ühiskonna haiguseks ja hukatuseks?

Väärtused, arusaamad ja usk mõjutavad inimest terve elu. Kui laps kasvab ühiskonnas, mille loomulikuks osaks on tarbimine ja põhiväärtuseks on raha, siis sellele vastavalt kujuneb ka lapse maailmapilt. Veronika Kalmus:´´Konsumerism seostub olulisel määral ka vanusega: mida noorem inimene,seda konsumeristlikum.´´ 

Õnn ja konsumerism. Tarbimisühiskond on üles ehitatud ´´ilusatele valedele´´. Kui reklaamis on inimene uue auto või käekoti üle niiiiii õnnelik, siis peaks see ka mind kui ostjat õnnelikuks tegema...Kes ei tahks olla õnnelik? Inimestele tekitatakse näiline vajadus toodete ja teenuste järgi. Üldjuhul inimesed ei teadvusta endale seda ja püüavad täita seda tühimikku. Inimene on rahulolematu ja januneb millegi rohkema ja parema järele. Mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta ihaldab. Suurushullustus








Päikest, 
A.